Introduction
Introduction Statistics Contact Development Disclaimer Help
Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
Pereklubi
https://pereklubi.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
Return to: Imetamine
*****************************************************
#Post#: 103--------------------------------------------------
M��did imetamisest
By: ProvvaS Date: July 9, 2019, 4:01 am
---------------------------------------------------------
Tekst on kirja pandud Ada Vahtriku, imetamisn�ustaja poolt.
1. Liiga v�ikesed rinnad.
Rinna kuju s�ltub rasvkoe hulgast, mis on vastavalt figuurile
igal naisel erinev. Piiman��rmete hulk on k�igil naistel sama ja
ei s�ltu rinna suurusest, s.t f�sioloogiliselt on k�ik naised
v�rdsed.
2. Sisset�mbunud nibudega ei saa last imetada (Eksiarvamus) .
Nibu on lapsele ainult orientiiriks "�igest kohast" haaramiseks.
Laps peab suhu saama v�imalikult suure "suut�ie" nibu
�mbritsevast alast, et imemisega stimuleerida piiman��rmeid.
Arusaadavalt on tal selgelt v�ljendunud nibuga rinnal kergem
seda iseseisvalt leida. Kui Teil on probleeme nibudega, peate
last rohkem aitama, eriti imetamise alguses. Piima tekkimise
protsess ei s�ltu nibude kujust. Pikaajalise imetamise
tulemusena t�mbuvad nibud v�ljapoole ning Teie teisel lapsel on
juba palju kergem!
3.Imetamine peabki olema valus. (Eksiarvamus)
Valu viitab valele imetamisv�ttele, mis tuleb koheselt
katkestada ja proovida veelkord. Tavaline on imetamise
algusaegadel nibude hellus, mis on tingitud �rna piirkonna
tugevast stimulatsioonist ning m��dub m�ne aja p�rast. Kestev
nibude valulikkus ( �le 5-6 p�eva) vajab spetsialisti n�uannet.
Valu rinnas viitab algavale rinnap�letikule ja vajab kohest
reageerimist. Valu ei ole imetamisega kaasnev normaalne tunne!
4.Enne imetamist puhastada rinnanibu ja selle �mbrus.
(Eksiarvamus)
Nibude �mbrus on alati puhas t�nu spetsiaalse puhastava n��rme
t��le, mis asub selles piirkonnas. Liigne nibude puhastamine
eemaldab kaitsekihi, milleta nahk muutub kuivaks ning tekitab
eelsoodumust nibuvigastuste tekkeks.
Enne imetamist k�te pesemine pole liiast. �ldh�gieenist
(hommikusest v�i �htusest du�ist) piisab, nibu�mbruse
seebitamine pole ka siis soovitatav.
5. P�rast imetamist tuleb piimaj��k v�lja l�psta ja rinnanibu
puhastada. (Eksiarvamus)
Rinna igakordne t�hjendamine p�rast toitmist pole vajalik, sest
laps reguleerib piima hulka, mis on hetkel talle vajalik,
imemisega. Kui stimuleerite rinda lisaks lapsele, suureneb piima
kogus ning j�rgmisel s��gikorral ei j�ua laps rinda t�hjendada.
Piima pidev �letoomine p�hjustab rinnap�letikku ning kord l�psma
hakanud, peate p�letiku v�ltimiseks tegema seda kogu aeg! Kuna
imetava naise rind ei ole tegelikult kunagi t�iesti t�hi, satute
suletud ringi ja peate tegema palju tarbetut t��d. Usaldage oma
last - ta teab ise, kui palju piima talle hetkel vaja on. Ainus
olukord, kus v�iksite pisut piima v�lja l�psta, on piimapaisu
periood, kus piima on rinnas rohkem, kui vasts�ndinu �ra j�uab
s��a. Kui tunnete, et rinnad on kivik�vad ja pakitsevad
valulikult, l�pske pisut piima v�lja kuni valu taandumiseni (nii
v�he, kui v�imalik). Paari n�dala jooksul stabiliseerub piima
hulk vastavalt lapse vajadustele.
Rinnanibu v�iks iga kord p�rast imetamist m��rida kokku tilga
rinnapiimaga ja lasta nad �hu k�es kuivada - see on parim rinna
kaitse.
6.Imetamine ei kaitse rasestumise eest. (Eksiarvamus)
Esimesel kuuel elukuul, kui laps saab ainult rinnapiima ( ka
mitte vett) ja s��b ka ��siti, toimib imetamine k�llalt hea
rasestumisvastase meetodina, kui naise menstruatsioon ei ole
veel taastunud. �kski meetod (peale steriliseerimise) ei anna
100% kindlust ja kui soovite veelgi end kindlustada, kasutage ka
kondoomi, eriti kui suguelu pole veel kuigi regulaarne.
Soovitav on hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite
kasutamine edasi l�kata ajale, mil teie laps s��b juba ka muud
toitu peale rinnapiima, sest
* m�nikord v�hendavad nad rinnapiima hulka
* rinnapiimaga saab ka laps v�ikese annuse hormoone.
7.Rinna l�ikusi l�biteinud naised ei saa imetada. (Eksiarvamus)
Rinda korrigeerivate operatsioonide j�rgselt on lapse imetamine
v�imalik ja lapsele parim. Probleemiks nendel naistel v�ib
m�nikord olla piima suhteline v�hesus. Rinnapiima kvaliteet ei
ole igal juhul h�iritud.
8.Alkohol ja suitsetamine on absoluutselt keelatud.
(Eksiarvamus)
Kui imetav ema ei suuda suitsetamisest loobuda, mis oleks
lapsele parim lahendus, siis on soovitatav �le minna lahjale
suitsumargile ja suitsetada nii harva, kui v�imalik. Uuringud on
n�idanud, et ka suitsetavate emade lastele on rinnapiim parim
lahendus, sest k�igele vaatamata suudab just rinnapiim v�hendada
suitsetamise kahjulikku m�ju lapse tervisele. Ei tohi unustada,
et ka passiivsel suitsetamisel on lapse tervisele sama halb
m�ju. Kui imiku kodus on suitsetajaid, p��dke teha nii, et seda
ei tehtaks imiku toas ja magamistoas. Igal juhul on ka
suitsetava ema lapsele rinnapiim parem pudelitoidust.
Alkohol, mis ema joob, j�uab ka rinnapiima ja pole loomulikult
lapsele kasulik.
Vt Kohv, tee, alkohol, suitsetamine ja imetamine.
9.Imetav ema peab jooma v�ga palju (soovitav on iga p�ev juua
v�hemalt 3 klaasi piima). (Eksiarvamus)
Jooma peab ainult nii palju, kui on janu! Igal inimesel on
individuaalsed vajadused, m�ni ema tunneb pidevalt janu, m�ne
vedelikutarbimine j��b tema tavalisele tasemele. T�iesti
kindlalt ei pea te endale sisse kallama mingit kindlat
vedelikukogust. Jooge siis, kui tunnete janu ja sellest piisab!
Ranged ettekirjutused v�ivad teid vaid eksitada ning h�irida
normaalset imetamise kulgu.
Joogiks on parim lihtsalt puhas vesi, kuid kui teile meeldib
ravimtee ei tee see midagi halba. 1-2 tassi kohvi v�i teed
v�iksid j��da p�eva esimesse poolde, sest neis sisalduv kofeiin
v�ib m�juda ka lapsele liigselt ergutavalt. Mahlade puhul
kontrollige, kas ei teki reaktsiooni lapsel (l��ve,
gaasid).V�listada v�iks apelsinimahla kui �he suurema
allergeeni. Lehmapiima viimasel ajal imetavatele emadele ei
soovitata - kui teie lapsel ei ole laktoosi talumatust, asendage
piim hapupiimatoodetega, mis on kergemini seeditavad.
10.Paljudel naistel piima ei j�tku (minu emal ka ei olnud
piisavalt rinnapiima).. (Eksiarvamus)
Uuringute andmetel v�ib nii �elda tegelikult ainult 2 %
naistest. Tavaliselt on pigem probleeme �letootmisega (sagedased
mastiidid). Enamuse halvasti juurdev�tvate laste probleem on
selles, et nad ei saa ema rinnas olevat piima k�tte! K�ige
sagedamaks p�hjuseks on vale imemisv�te, mis p�hjustab lapse
ebaefektiivse imemise ja ema nibul�hede tekke.
Suureks takistuseks lapsele v�ib olla ema stressiseisund, mis on
p�hjustatud ebakindlusest - kas ma saan hakkama, kas mul ikka
j�tkub piima? Heaks kindlustunde t�stjaks on kaasaegsed
teadmised imetamise olemusest ja sellest, kuidas protsess
toimib. Aitab ka teadmine, et rinnapiim on t�epooolest teie
lapse parim toit ja te olete n�us ka ise selle nimel natuke t��d
tegema. P�rilikkust ei saa kahjuks v�i �nneks arvestada, m��rav
on �ige imemisv�te ja rinna pakkumine vastavalt n�udmisele.
Probleemide ilmnemisel konsulteerige koheselt imetamise
n�ustajatega.
11.Imetav ema peab v�ga eriliselt toituma (s��ma rohkem, et
piima j�tkuks). (Eksiarvamus)
Varasematel aegadel on rinnapiima hulga suurendamiseks
soovitatud emadel s��a halvaad, p�hkleid, juua teed koorega jms.
T�nap�eval on nendest loobutud, sest on teada, et v�gisi
juurdes��mine suurendab vaid ema kaalu. K�ige t�htsam on s��a
t�isv��rtuslikku ja tasakaalustatud toitu - s.t. vastavalt oma
isule, eelistustele ja lapse k�itumisele. Kui teil on tundlikuma
seedimisega alla 6-kuune laps, kellel on kohe gaasid koos
teiega, siis peate muidugi oma toitumist j�lgima. J�tkuvalt on
neid naisi, kes v�ivad probleemideta s��a k�ike ilma
piiranguteta, kuid on ka neid, kes peavad end rohkem
kontrollima.
Alles v�ga kestev n�lgimine hakkab m�jutama negatiivselt
rinnapiima kvaliteeti. Loodus on teinud nii, et laps saab ka
rasketes tingimustes kaitstud. Selleks, et ka ema tervis ei
kannataks, tuleb muidugi mitmek�lgselt toituda, kui aga m�nel
p�eval pole Teil isu, ei tee see kellelegi halba.
12.P�rast kolmandat kuud j�i piima v�heks (sai otsa). Alates 4.
elukuust peab lapsele midagi juurde andma, sest nii suurele
lapsele rinnapiimast enam ei j�tku.(Eksiarvamus)
V�ga levinud eksiarvamus. Enamus naisi tunneb lapse esimestel
kuudel (2-3-4 kuul) kuidas rinnad t�ituvad ja tihti pakitsevad
piimast. Sageli toimub "lekkimist" juba lapsele m�eldes ja/v�i
kuuldes lapse h��lt. N��d aga toimub j�rsk muutus. Rinnad
muutuvad pehmeks. Seet�ttu n�ib emale, et rinnapiima ei saa
j�tkuda kuigi laps h�sti imeb. Muutus ema enesetundes on v�ga
tuntav ja viib s�nadeni "Laps on juba suur ja n��d mul vist
piima enam ei j�tku".
Kui olete ebakindel, kas laps saab k�hu t�is, kontrollige tema
pissimist. Kui laps v�tab j�tkuvalt juurde, rahunege ja j�tkake
imetamist vastavalt n�udmisele. Olete lihtsalt �letanud
imetamise alguse staadiumi ja selline enesetunde muutus j��b
p�sima kuni imetamise l�puni.
Ebakindlust v�ib lisada ka lapse nutma puhkemine rinnal ja
rinnast keeldumine. Selline k�itumine on p�hjustatud hammaste
tulekust. �igemini tulevad hambad alles igemesse ja tegeliku
hammaste tulekuni on aega ~3 kuud. Kolme-, neljakuune laps on
tihti palju rahutum, kui paar kuud tagasi ja ta v�ljendab ennast
kindlasti konkreetsemalt. Sellisel puhul proovige imetamist
h�maras v�i lausa pimedas. Enamasti �nnestub imetamine uinumisel
v�i kohe peale uinumist. Sageli �nnestub s��tmine ka enne
�rkamist.
Rinnapiima koostis muutub koos lapse kasvamisega nii, et ta saab
just seda, mis antud ajal on vajalik (vaata ka Emapiima
koostis.).
Tuginedes arvukatele uuringutele soovitavad WHO ja teised
maailma terviseorganisatsioonid anda lapsele ainult rinnapiima 6
kuud ja j�tkata imetamist kahel esimesel eluaastal, et tagada
laste maksimaalselt hea tervis ning eriti arvestades imetamise
positiivseid kaugm�jusid edaspidises elus. N�iteks 1996. a.
v�ljendas Ameerika Lastearstide Akadeemia on positsiooni
imetamise kohta j�rgmiste s�nadega: "V�rreldes pudelitoiduga on
imetamisel sedav�rd arvukalt eeliseid, et Akadeemia soovitab
imetada lapsi v�hemalt 6-12 esimest elukuud. Rinnapiim on
asendamatu rasvade, kolesterooli, valkude ja raua sisalduse
poolest. Lisaks sellele on t�estatud rinnapiima tugev haiguste
vastane toime."
13. 4-6 kuud p�rast s�nnitust on juuste v�ljalangemine halva
toitumise/imetamise s��. (Eksiarvamus)
Juuste massiline v�ljalangemine v�ib olla v�ga n�htav ja h�iriv,
eriti, kui teil on pikad tumedad juuksed. On t�eliselt ehmatav
korjata hommikul oma padja pealt v�i p�rast du��i vanni p�hjast
peot�ite kaupa juukseid. Juuste v�ljalangemine on naise
organismi sagedane j�relreaktsioon rasedusele ja s�nnitusele.
P��rake t�helepanu mineraalainete ja vitamiinide osale oma
toidus. Vajadusel v�tke neid ravimpreparaatidena juurde. Kui
olete v�ga h�iritud, l�igake ajutiselt oma juuksed l�hemaks.
Varsti m�rkate, et on alanud vastupidine protsess ja leiate uusi
juukseid kasvamas kas uue tukana v�i juuste lahu kohal, s.t
juuste tihedus taastub ja m�nikord isegi paraneb!
14.V�ljal�psmine n�itab t�pselt, kui palju rinnas piima on.
(Eksiarvamus)
Mehhaaniline rinna t�hjendamine on hea selgeks �ppida, sest siis
v�ite vajadusel l�hiajaliselt �ra k�ia ka alla 6-kuuse lapse
juurest. Kuid kontrolli teostamiseks p�him�ttel: vaatame, kui
palju mul piima on, ta ei sobi, sest v�ljal�pstav kogus s�ltub
v�ga paljudest teguritest, kaasa arvatud ema stressitase. Imik,
kes imeb h�sti, saab k�tte palju rohkem piima, kui tema ema iial
saaks v�lja l�psta. Ka nende naiste hulgas, kes on kaua imetanud
oma lapsi, on neid, kes v�ljal�psmisel ei saa iialgi k�tte �le
m�nek�mne grammi rinnapiima. V�ljal�pstud piima hulk ei anna
meile t�est vastust tegelikult olemasoleva piimakoguse kohta.
15.Igaks juhuks olgu v�rske keedetud vee pudel iga p�ev valmis -
v�ib-olla ta siiski tahab juua. (Eksiarvamus)
Kuuma ilmaga vajab ka rinnalaps joomiseks vett. P�hineb
vananenud arusaamadel aegadest, kui ei olnud veel piisavalt
teadmisi rinnapiima tekkemehhanismide kohta. T�nap�eval ei ole
mitte mingit kahtlust selles, et rinnapiima sisaldab piisavalt
parimat vedelikku, mida imikule vaja. Kuuma ilmaga joob ema
t�en�oliselt ka ise rohkem ja kui lapsele pakkuda sagedamini
rinda, saab ta oma suurenenud vedelikuvajaduse t�is. Tegelikult
on k�simus selles, et t�elise vedelikuvaeguse rahuldamiseks
tavaline vesi ei sobigi, sest imiku ebak�pses soolestikus
imendub vaid kindla koostisega ( soolade sisaldusega) vedelik.
Imikule on parimaks rinnapiim, kuid kui see ei ole v�imalik ja
lapsel on n�iteks ohtlikult tugev k�hulahtisus, siis v�ib
edukalt kasutada tavalise vee asemel riisikeeduvett v�i v�hese
soola ja suhkrusisaldusega keedetud vett, mille soolade sisaldus
on sarnane h�stiimenduvale rinnapiimale. Vedelik on imikule
t�epoolest esmat�htis, seep�rast ongi hea last imetada v�hemalt
esimesel eluaastal, et ka kriisiolukorras oleks k�ep�rast v�tta
parim jook, toit ja ravim- rinnapiim!
16.Rinnapiimas pole piisavalt rauda. (Eksiarvamus)
Kui lapsel avastatakse liiga madal hemoglobiini sisaldus veres,
v�ib selline v�ide tugevasti k�igutada teie usku imetamise
headusesse. Rinnapiimale ei ole ju kirjutatud tema koostisaineid
nagu pudelitoidu pakendile! Rinnapiim sisaldab alati lapsele
vajalikul hulgal v�ga h�sti imenduvat rauda. Viimane on �ks
olulisematest imetamise plussidest. Seet�ttu ei vajagi rinnalaps
kuni kuuenda elukuuni lisatoitu. Rinnapiima asendajad sisaldavad
palju rauda, kuid see on h�davajalik, et kindlustada piisav raua
omastamine ebak�pses soolestikus. Selline "topelt ei k�rise"
tegutsemine on tingitud faktist, et tootjad arvestatavad
rinnapiima asendajatesse lisatud raua halva imendumisega,
seet�ttu enamus sellest lihtsalt v�ljub lapse organismist.
17.Imetamine on v�ga kurnav tegevus. Lihtsam on toita last
pudeliga, kui imetada.(Eksiarvamus)
Sellep�rast enamus naisi oma lapsi ju imetabki, et see on nii
mugav! Imetada saab k�ikjal ja igal ajal, nii saate peaaegu
k�ikjal k�ia koos. S�ltub sellest, kuidas te suhtute
imetamisesse ja lapse vajaduse rahuldamise vajadusse. Kui olete
n�us, et lapse s�nd muudabki teie senist elustiili ja te pakute
oma lapsele tema elu alguses maksimaalset toetust harjumiseks ja
siin maailmas elamiseks, ei suhtu te ka normaalsetel v�simuse
hetkedel imetamisesse kui karistusse. Sellisel juhul leiate
plusse sellest, et rinnapiim on alati lapse jaoks olemas �iges
koguses, kvaliteedis ja ei vaja mitte mingit eraldi eelt��d. See
vabastab teid lisasekeldustest, mida toob pudelitoidu
valmistamine ja pudelite puhtuse tagamine. Kui lapsele parim
toit on tasuta, pole ju kuigi arukas peale maksta!
18.Pole v�imalik tegelikult teada saada, kas teie rinnas on
lapsele piisav piima kogus. (Eksiarvamus)
V�ljaimetud rinnapiima kogust on t�epoolest raske t�pselt m��ta.
Seda, kas laps sai piisava koguse, on �nneks v�imalik teada
saada tema ��p�eva jooksul t�ispissitud m�hkmeid kokku lugedes
ja individuaalse positiivse kaaluiibe j�rgi.3-6 �hekordset ja
6-8 marlim�het annavad teile piisava kinnituse selle kohta, et
lapsel on k�ht t�is.
19.Rinnapiima asendajad on sama head, kui rinnapiim. Kaasaegne
pudelitoit on rinnapiimast parem, sest ta on kontrollitud /
sisaldab k�ike vajalikku.(Eksiarvamus)
T�nap�eval peab igal piimasegu pakil olema kiri, mis kinnitab,
et igale lapsele on parimaks toiduks rinnapiim. Seda ei saa
t�naseks enam keegi eitada, et �heski tehistoidus ei saa olla
kaitsekehi, hormoone, ens��me ega elusrakke. Valgud ja rasvad on
erineva koostisega. Rinnapiima koostis muutub koos lapse
kasvamisega, on igal naisel pisut erinev ja sobib seet�ttu
ideaalselt just teie lapsele. Asendajad v�listavad
individuaalsuse ja "keskmist" inimest ei ole olemas. Rinnapiima
asendajad sisaldavad palju rohkem alumiiniumi, mangaani,
kaadmiumi ja rauda kui rinnapiim ja see v�ib liigselt koormata
lapse kujunevat seedes�steemi ja neerusid. (vt art Emapiima
koostis.)
20.Ema haiguse ajal peab imetamise l�petama. (Eksiarvamus)
Igale haigestumisele eelneb l�hem v�i pikem peiteaeg ja
t�en�oliselt nakatuvad korraga nii ema kui laps. Parim viis
lapse haigestumise ennetamiseks on see, kui haigestunud ema
j�tkab kindlasti imetamist. Nii saab laps k�tte ema kehas
toodetud just selle nakkuse vastased antikehad. Viimased hoiavad
�ra lapse haigestumise v�i kergendavad haiguse kulgu. Imetamine
on eriti vajalik siis, kui emal on rinnap�letik.
21.Imetamine tuleb katkestada, kui lapsel on k�hulahtisus v�i
oksendamine. (Eksiarvamus)
Imiku parim kaitse nakkuste vastu on rinnapiim. Samuti saate
sagedama imetamisega �ra hoida lapsele ohtliku vedelikukao. Kui
haigestunud laps loobub muust toidust, ei ole see ohtlik,
j�tkake imetamist ja tervemaks saades taastub lapse huvi ka muu
toidu vastu.
22.Imetamine on keelatud ravimite v�tmise ajal. (Eksiarvamus)
�elge alati arstile, et te imetate ja ta saab teile kirjutada
v�lja ravimid, mis ei ole lapsele ohtlikud. Ainult v�ga �ksikud
ravimid ei sobi koos imetamisega. (vt artikkel Emapiim ja
ravimid.)
23.Laps peab olema m�lemal rinnal 20 (v�i 10, 15, 7, 6) minutit
igal s��gikorral (Eksiarvamus)
K�ik lapsed on erinevad ja seda on n�ha ka imemisest. Aktiivne
h�stiimev laps v�ib olla rinnal vaevalt 5-10 minutit ja saab
suurep�raselt k�hu t�is ."M�nuleja" ei ole iial valmis l�petama
enne 30-45 minutit. T�htis ei ole aeg vaid j�lgimine, et
imetamise v�te oleks �ige. See kindlustab efektiivse imemise ja
vajaliku piimahulga. Kui laps ei ole n�us kauem rinnal olema,
vajutage pisut rinnale, et hoida piimavoolu pisut tagasi. Nii
aitate kiiresti imeval lapsel rahuldada lisaks n�ljale ka
imemisvajadust.
24.Enneaegsed peaksid alguses s��ma pudelist, sest nad ei j�ua
veel rinda imeda (Eksiarvamus)
Eriti v�ikese enneaegselt s�ndinud imemisv�tet ei tohi h�irida
pudeliga. Enne t�ielikku �leminekut rinnale peab last toitma kas
sondiga v�i teisi abivahendeid kasutades, mis ei �peta teda
valesti imema. ( vt. Enneaegse lapse imetamine, Rinnapiima
eelised enneaegsetele lastele)
25.�lahuulel�hega s�ndinud lapsi imetada ei saa. (Eksiarvamus)
Lapse valmisolek imemiseks ei ole alati seoses tema f��silise
omap�raga. Kui te annate oma lapsele v�imaluse �ppimiseks,
leiate, et ta saab hakkama sama h�sti, kui teised lapsed.
�ppimisaega l�heb teil alguses vaja k�ll t�en�oliselt rohkem.
26.Ka rinnalaps vajab enne 6 kuud kindlasti lisatoitu
(piimatooteid). (Eksiarvamus)
Rinnalaps ei vaja lisatoitu enne teist poolaastat. S�sivesikud
on esimene toitaine, mida lapsele pakkuma hakkame.
Lehmapiimatooteid ei vaja rinnalaps kuni 12 kuuni.
Kui soovite alustada muude piimatoodetega enne 12 kuud, alustage
ettevaatlikult hapupiimatoodetest. Enamus rinnalapsi ei taha
rinnapiimaasendajat ja selleks puudub ka vajadus. �petage ta
jooma tassist (alates 8.kuust) ja te ei peagi lutipudeli-faasi
l�bima. Kogu valgu v�iks laps saada kuni 1.aastani rinnapiimast.
#Post#: 1241--------------------------------------------------
Re: M��did imetamisest
By: minajakakuke Date: August 27, 2019, 6:24 am
---------------------------------------------------------
Mul �mmaemand nimetas imetamism��diks seda ka, et rasedana
justkui ei tohiks suuremale lapsele enam rinda anda, kuna
tekitab emaka kokkut�mbeid. �nneks aina enam allikaid on
t�nap�eval selle uuendusliku seisukoha �le v�tnud.
Vastun�idustused ikka v�ga �ksikutel juhtudel.
#Post#: 2331--------------------------------------------------
Re: M��did imetamisest
By: Shadowfax Date: September 21, 2019, 3:17 am
---------------------------------------------------------
Rasedana imetamine eritab jah samu hormoone, mis seksi ajalgi
tekivad. Seega on imetamine mittesoovituslik ainult siis, kui on
riskirasedus ja arst on keelanud teil vahekorda astuda.
*****************************************************
You are viewing proxied material from gopher.createaforum.com. The copyright of proxied material belongs to its original authors. Any comments or complaints in relation to proxied material should be directed to the original authors of the content concerned. Please see the disclaimer for more details.