 |
Return Create A Forum - Home |
 |
--------------------------------------------------------- |
|
markaja |
 |
https://markaja.createaforum.com |
|
--------------------------------------------------------- |
|
***************************************************** |
|
Return to: Huumor |
|
***************************************************** |
|
#Post#: 32-------------------------------------------------- |
|
Anekdoodid, videod, naljad. |
|
By: Naut Date: February 14, 2023, 4:48 am |
|
--------------------------------------------------------- |
|
Anekdoodid, videod, naljad. (Lehed: 1 2 3 4 ) |
|
#Post#: 93-------------------------------------------------- |
|
Re: Anekdoodid, videod, naljad. |
|
By: Olemuslik Date: January 11, 2024, 5:56 am |
|
--------------------------------------------------------- |
|
Elu muutub kogu aeg, midagi p�sivat pole, sh eetika ja |
|
arvamused. M�ned arvavad, et tuleks muutumist p��da peatada. |
|
N�iteks tehisaru tekkimine ja muu robootika osas ollakse hirmul. |
|
Kuidas teile tundub elu muutumise temaatika? Mulle k�ll ei tundu |
|
miskit halba kui kogu kooliprogrammi toetavad AI jm abivahendid. |
|
Ja see pole ultimaatselt pilvek�rguselt vaadatud hinnang, vaid |
|
maine praktiline hinnang. Kirjandi kirjutamise vili on eestis |
|
kasutusel ainult riigikogus, on pidev folkloor, kirjanduse |
|
tsiteerimine, loetakse ette kirjandilikke m�ttev�lgatusi. |
|
Poliitikas ei peaks kirjandikirjutamisega tegelema, aga see on |
|
ainus koht kus eestis seda kasutatakse. Seet�ttu pole k�ll |
|
mingit kahju kui kirjandeid kirjutaks robotid. Kui eesm�rgiks on |
|
kriitilist m�tlemist treenida vms, siis selleks on rohkelt viise |
|
ja kirjandimeetod pole end kuidagi �igustanud, isegi mitte |
|
riigikogus kus seda ei tulekski kasutada. Sama seisukoht k�ige |
|
muuga. Kui robot teeb toidu valmis, siis mis sellest halba on? |
|
Naiivne on hirm, et inimesed j��vad rumalaks ja arenemata kui |
|
robotid aitavad. |
|
Sajandi alguses oli arvutiteadus arenemata ja tegijaid peeti |
|
kunstnikeks. Tollal oli geniaalsuse m�rk kui keegi vahel tuli |
|
idee peale guugeldust soovitada. T�naseks on guugeldus |
|
elementaarne arvuti kasutuse intelligentsuse tunnus. |
|
N�itena ka esoteerika teadus jms oli justnagu haruldane andekus |
|
vms. T�na on nummerdatud tegevusjuhised k�igile saada ja |
|
harjutada. |
|
Nii on ka loomulik, et muutub-areneb ka AI ja muu. |
|
Kui koolikirjandi robootikast minna veel �ldisemaks, siis kogu |
|
kooliprogrammi v�ib �mber teha, niiet pole ei robotit ega |
|
inimest enam vaja nende iganenud koolikavade teostamiseks. Ega |
|
selline muutus ei t�henda, et siis muud ei tee sel ajal. K�ik on |
|
n�us riigikogu n�itel, et haridus seal midagi ei teeni, valdab |
|
folkloor ja egoism. Sama muudes eluvaldkondades. Kus kohas |
|
n�iteks ajalootundidest �pitut rakendatakse? Mitte kuskil. |
|
F��sika ja keemia aastapikkusi tudeerimisi ei ole samuti |
|
kellelgi miskit meeles, harvad laborid kasutavad neid teadmisi. |
|
Nii on �ldistades kogu kooliprogrammi kohta. |
|
See on loomulik, et elu muutub ja tulevad robotiabid jm, ja |
|
saabub ka arusaam et enamus kooliprogrammist on kasutu. Ei |
|
esinduseliit riigikogus ega tavakodanik ei demonstreeri |
|
haridust, ega vaja seda. |
|
Eraldi temaatika on, et milline v�iks haridus olla et riik |
|
hakkama saaks. Aga t�hised AI kirjandirobotid kahtlemata mingit |
|
ohtu ei kujuta. |
|
Mis te arvate elu muutumise paratamattusest ja sh robootika |
|
teemast? Kui teil puudub arvamus, siis kas pole see mitte ehe |
|
t�estus hariduse kohta? Kui robot esitaks teile 5 vaatevinklit |
|
sel teemal hetkel, kas siis tunduks, et oleks miskit kahju ja |
|
hirmsat sellest? Pigem oleks kasu, vaatleks neid viite argumenti |
|
ja joogaliku dialoogiga pakuks nende edasiarendusi ja |
|
lisaargumente. Ja need omakorda t�iendaks robotit ja tulevikus |
|
robot esitaks juba 10 argumenti, ja nii see elu areneks. |
|
Minu k�esolev kohvik�rvaline looming sellise postituse n�ol ei |
|
tulene kuidagi kooliharidusest. |
|
#Post#: 94-------------------------------------------------- |
|
Re: Anekdoodid, videod, naljad. |
|
By: Olemuslik Date: January 11, 2024, 7:57 am |
|
--------------------------------------------------------- |
|
Riigikeele �pe v�iks hariduses olla senikaua kuni on seda keelt |
|
k�nelevaid inimesi, kuid �ppekiirus peaks olema sama nagu |
|
v��rkeele �ppelgi. Isegi poole aastaga �pivad m�ned v��rkeele |
|
�ra, emakeele �pe sel juhul peaks kestma veel l�hemat aega kui |
|
pool aastat. Juba esimesse klassi astudes on emakeel 90% selge, |
|
milleks veel lisaks 11 aastat emakeele tundi teha? Ilmselgelt |
|
sedalaadi 11 aastat on ebaefektiivne �ppemetoodika kuna 11 aasta |
|
jooksul lihvida 90% tasemelt 95% peale ei ole m�istlik. Keele�pe |
|
on arenenud ja efektiivne, 6 kuud kuni paar aastat on piisav |
|
keelehariduseks, eriti veel emakeele hariduseks. Mitte aga 12 |
|
aastat eesti keele tunde teostada, ega ka muude v��rkeelte omi. |
|
Keele�pe hariduses on 1 selline ilmselge viga. Veel ehedamad |
|
n�ited on reaalteadused. Olen ise reaalteadlane ja ei kasuta ei |
|
keskhariduse ega �likooli hariduse reaalteadmisi, ja p�hikooli |
|
teadmised saaks korrastada ja edastada samuti paari aastaga, |
|
mitte 12ne. Nii ka kogu kooliprogrammi kohta. Peamine |
|
vastuargument on, et �hiskond vajab ka teadlasi. Vastus on, et |
|
riigikogus k�ll n�ha pole, et keegi teaduse tasemel esineks. |
|
�rivaldkonnas sama. Kui vaadata �hte tehast kis t��tab 1000 |
|
t��list, siis nemad ei vaja mingit teaduslikkust, ja nn |
|
k�rgtehnoloogilised masinad mida nad kasutavad, luuakse m�ne |
|
harva teadlase-inseneri poolt. Niiet �hiskonnas tehase n�itel on |
|
vaja alla 1% teadlasi-insenere, et toota mootoreid jms. Need |
|
teadlased seejuures ei vaja 90% kooliprogrammi, ei kirjanditundi |
|
ega muud, vaid reaalteadusi. �lej��nud 990 tehase t��list aga |
|
isegi mitte neid reaalteadusi. Niiet on ilmselge, et |
|
kooliharidus on ebavajalik, ning ebaefektiivne. |
|
Esoteerika valdkonnas on samuti levinud koolihariduse laitmine, |
|
kuid seal on populaarne �elda, et kooliharidus kaugendab |
|
vaimsusest. �rivaldkonnas on populaarne �elda, et kooliharidus |
|
toodab riigile ajupestud maksumaksjaid. Poliitikas aga sageli on |
|
ajupestud uskumus, et kooliharidus on �llas ja �ige, paraku |
|
ideoloogiline �lluse argument on t�ekauge. |
|
Nagu alguses mainitud emakeele �ppe v�iks kordades l�hendada, |
|
nii ka reaalteadused jm korraldada vastavalt elule, mitte |
|
elukaugetele uskumustele. |
|
T�hus k�simus on: kui palju sa tegelikult kooliharidust kasutad? |
|
Kui olla aus, siis enamus vastab, et ei kasuta midagi |
|
kooliharidusest. Ja edasine k�simus peaks olema, mismoodi |
|
�mberkorraldada haridust. �mberkorraldamist v�ib ka aeglasemalt |
|
osaliselt alustada. Kuid ultimaatselt on selge, et 90% tuleb |
|
muuta ja kahtlemata elu ise varem v�i hiljem seda muudab. V�tame |
|
kasv�i kirjandikirjutamise kunsti, seda ei rakendata elus |
|
kusagil. Ainult riigikogus n�ete seda, ja see pole �ige koht |
|
selle jaoks. |
|
Selline radikaalne vaade haridusele ja t�iesti oleks valmis |
|
pakkuma uusi hariduse kavasid, lihtsalt p�gus dialoog on selleks |
|
vajalik, ja oskus vaadata elu, mitte ei tulene see elun�gemise |
|
oskus kooliharidusest. |
|
Mis te arvate? |
|
***************************************************** |
