Introduction
Introduction Statistics Contact Development Disclaimer Help
Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
markaja
https://markaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
Return to: Astraalr�nnakud
*****************************************************
#Post#: 19--------------------------------------------------
Uneolendid
By: Q11 Date: February 14, 2023, 4:43 am
---------------------------------------------------------
Uneolendid
#Post#: 75--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 27, 2023, 4:53 pm
---------------------------------------------------------
Arutluseks selline temaatika.
[quote]
Lasnam�e roimar tarvitas pidevalt k�rbseseeni (93)
M�rvas s��distatava Dmitri Voronini elukaaslase s�nul v�is
seeneuimas Voronin vabalt t�naval v�hiv��raga dialoogi astuda.
[/quote]
https://epl.delfi.ee/artikkel/120242846/lasnamae-roimar-tarvitas-pidevalt-karbs…
#Post#: 76--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 27, 2023, 5:20 pm
---------------------------------------------------------
Artikli sisu tasuta ei n�e ja ajakirjandus manipuleerib
pealkirjadega sageli nii, et need ei l�he (mitten�htava) sisuga
�ldse kokku, v�i on meelevaldsed, jne.
Aga sel juhul saame oeltada, et mida sisu r��gib ja kommentaare
anal��sida.
V�iks kohe lisada, et osades eluvaldkondades on ilmselgelt aru
saada, et t��pilise maksumaksja arvamus ja hoiakud ei p�de ja
neid pole m�tet k�sida ega arvestada. N�iteks poliitika on ala,
mis ilmselgelt on keerukas ja seet�ttu seda teeb
spetsialistidest rahva esindus ning rahvak�sitlustel poel kohta.
Samuti teadusteemades pole maksuameti t��tajal miskit p�devat
enamasti �elda. Osades teemades nagu viirused j��vad ka
teadlased h�tta, osati ajupestus, osati kehv haridus, jne.
Kunstiteemades poel kahtlemata kohta p�evapoliitika
kommentaatoril ega riigikogu liikmel. Droogide teemal nagu
alkohol, seened jne on v�he kompetentsi kuna sel teemal pole
Eestis arutatud, ja seente teemal on ka maailma tasemel v�hem
arutlust. Nieit huvitav on muidugi kuulata droogide teemal
erinevate inimeste kommentaare, aga �ldiselt on juba eos selge,
et ega p�devat arvamust ei tule. Ja ega ka ei saa ideaalset
lahendust luua, n�iteks alkoholi keeld on ainult koraaniga
efektiivne kuid eestis pole eriti religioosseid inimesi.
Alkokeeld ei pruugi miskit head tuua, ja ega keeld v�imalikuks
ka ei osutu kapitalistlikus �hiskonnas.
Niiet droogid+kuriteod on selline keerukas temaatika. Enamik
kuritegusid kahtlemata tekib alkoholiga mis on ka droog.
Peetakse m�istlikuks osasid drooge pidada ohtlikumaks kui teisi.
V�ib-olla siis �ldiselt soovitaks kokku leppida ohtlikkuse
piirjoon ja siis piirata ekstreemsemaid drooge, aga lubada
mahedamaid nagu alkohol, kanep, seened, jne. V�ibolla keelata
k�ik nagu islamimaades, v�i lubada rohkem kui t��pilistes
riikides. Olenevalt mis v�r�tused inimestel on, kas v��rtus on
paradiisi saada v�i muus, siis sellest ka vastavad valikud ja
poliitika ja arvamused. Kahtlemata tugevaim vastuargument
t��pilisele ida euroopa depressiivsele inimesele on, et miks
olla kanepi ja seente vastu kuid mitte alkoholi, tubaka jms-se
vastu. Jaega sellise vastuargumendi peale miskit arvestatavat ei
anta. Ei anta, kuna ega elus ongi enamik otsuseid kummaliste
uskumuste najal. Selline on inimene, ja eriti ajupestud inimene.
J�taks alkoholi vastuargumendi k�rvale ja arutleks ainult
seentest. Samuti j�taks pimeuskumused ja mu uebaadekvaatse
k�rvale. Sel juhul v�ib tunduda, et aga siis mul ju polegi
milellegi toetud, kui k�ik uudised on ebaadekvaatsed jne, sest
kogemusi mul pole ja mu elu ongi naabrijuttude uskumisel ja
r��gin seda mis populaarne on. Noh jah, nii ongi ja hea ku iseda
adutakse, ning veel parem ku iadutakse, et jah ega inimesel
polegi oma arvamustele rahuldavaid p�hjendusi, selline ongi
inimene ja hea kui seda adutakse ja tunnistatakse.
Teema siis vaikselt algust r��kimisega. Liituge ka teised, �rge
ahmige ega pimeuskuge, mida mina siin esitan, v�i teie iidolid
esitavad, v�i teised, et r��kige ise teistega, aks siin v�i
mujal.
#Post#: 77--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 27, 2023, 6:17 pm
---------------------------------------------------------
Mitte iga v�ide vaid rhokem kui �ksikud v�ited m�jutavad
�hiskonda, seet�ttu on r��kimisel vastutus. Juba seened ja
kuritegu �htekokku panek omab ajupesevat m�jutust nagu see
artikkel teeb, piisab pealkirja lugemisest ja ega sisu saagi
tasuta lugeda. Samuti mina n�iteks m�jutan kui alustan
teemav�liselt v�i �tleme teemat soojendavalt juttu v�ga
esktreemsetest droogidest, siis enamik ei j�uagi p�hiarutluse
jurude ja lihtsalt kujundab negatiivse arvamuse mida hiljem
avaldab igal pool. Minul sellist eesm�rki pole, kuid kui r��kida
ohtlikemast droogidest, siis nn t�eseerumi droogid on v�ga
kestremaalsed, ja h�pnootilised droogid. N�iteks valitsused ja
kurjategijad kasutavad selliseid drooge, et saada potensiaalselt
terroristilt t�de kuriteo kohta v� itema pangaparoolide kohta,
ja kurjategijad manustavad ohvrile h�pnootilist droogi niiet ta
hakkab kurjategijad pidama ja n�gema kui oma parimat lapsep�lve
s�pra ja teeb talle meelelfi panga �lekande momentaalselt kui
too k�sib. Sedalaadi t�eseerumid ja h�pnootilised droogid on
v�ga ekstremaalsed, kuna ega nad s�ltuvust ei tekita ega joovet,
kuid on ebaeetilised ja abiks kurjategijatele, seevastu viin ja
heroiin ei ole kurjategijatele abiks kuna tarbija kukub kohe
magama ja ega m�letagi enam oma paroole ega muud. Selline n�ide
siis ohtlike droogide osas ja sellsie n�ite tegija m�jutab
kahtlemata lugejaid, niiet eks selline harimine ole
vastutusrikas ja tulemuseks v�ib olla et �hiskonnas k�ik
hakkavad k�iki drooge laitma.
Niiet kui me siin arutleme droogidest, siis v�tame kahtlemata
vastutuse ja seet�ttu p��ame seda teha adekvaatselt.
Skisofreenilised inimesed kuulevad peas h��li, mis soovitavad
teisi tappa ja teha kuritegusid. Enamus drooge skisofreenilisse
seisu kedagi ei pane ja h��li p�ge ei tekita ja kuriteo soovi ka
mitte. Vodka m�jub skisofreeniliste kalduvustega inimestele, et
nad hakkavad kaklema ja noaga vehkima, aga droogid �ldiselt
mitte. Osad droogid v�ivad tekitada paranoiasid, n�iteks, et
isik arvab, et keegi plaanib teda hetke p�rast r��vida, aga
sellepeale keegi ei tee enesekaitse r�nnakut vaid p�geneb
enamasti paaniliselt inimeste eest �ra, ja tarbib juba eos
turvalises inimestev�heses piagas sellist droogi. Osad droogiv
v�ivad tekitada visuaalseid hallukaid, n�iteks, et �mblikud
jooksevad kehal ja siis v�ib ennast vigastada neid �mblikke
t�rjudes oma kehalt, aga taas enamasti teiste kaela noaga
kallale ei minda, kui siis ainult enda omale. NN eufooria
seisundit tekitab vodka aga ka mitmed droogib, aga selline
eufooria on tugev usk enda saavutusv�imesse, enamasti tekib
tunne et suduetakse suur�rimeheks hakata mingi ideega, kuid
enamasti ei m�tle keegi et suudab kuulsaimaks sarim�rvamiks
saada. Sotsialiseerumis soovi tugevdavad osad droogid,
kahtlemata vodka ja kanepi aktiivne sort, kuid kahtlemata mitte
�kski seen seda ei tee.
Nieit alsutame koheselt arvamsuega, et artiklis mainitud
seened+sotsialiseerumistung on kahtlemata ebap�dev seisukoht.
Mis te arvate, kuidas inimene tuleb sedalaadi ebap�devale
arvamsuele?
J�tkame r��kimist j�rgmistel p�evadel ja vaatleme ka artikli all
olevaid kommentaare.
#Post#: 78--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 28, 2023, 5:22 am
---------------------------------------------------------
Suur jutusoov ja jutujulgus tekib vodkaga noortel diskopidude
ajal. Samuti ka kanepi aktiivne sortiment teebseda. Kuid muud
droogid enamuses mitte. Seente puhul kahtlemata mitte, seega
artiklis mainitud sotsialiseerumine pole kuidagi seotud k�rbse
seentega.
Nii nagu osad kanepisordid uimastavad ja teised ergutavad, nii
ka k�rbseseened sisaldavad erinevaid alamsorte, tuntuimad on
muidugi punane-valge tooniga, ja teisalt �leni valged, neil on
erinevad ained sees, kuid �ldjoontes juhuslikult t�esti sama
toime. Keegi ei tea, millist k�rbseseeni m�eldakse artiklis ja
millist kasutati, isegi tarbija ei tea liiki kuna metsas
korjates ei tea, ning m��jalt kuivatatuid ostes ei saa ka aru,
ning kolmandaks ajakirjanikud ttuleeriks niikuinii k�ik �he
m�iste alla.
Enamik seentest saadud toidum�rgitusi on k�rbseseentest, ja neil
inimestel mingit jutusoovi k�ll ei teki, lihtsalt pea k�ib
ringi, oksendavad, m�ned kergemad hallutinatsioonid nagu liikuv
ruum vms. Kahtlemata t�navale juttu ajama keegi seene
joobe/m�rgituse ajal ei suuda minna.
Niipalju siis eksitavast jutuajamise v�itest artiklis. Edasi
v�iks vaadelda artikli s�na "pidev" jam �istet mikrodoseerimine.
#Post#: 79--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 28, 2023, 6:17 am
---------------------------------------------------------
Artiklis antakse m�sita, et v�hiv��raga kontakti astumine on
kuidagi halb. See on halb N�ukogude liidu lagunemise ajal ku
ianti nuga kui v��rast t�litasid. T�nases l��ne maailmas
suhtlevad v��rad pidevalt omavahel. See on t�iesti tavaline ja
enesest m�sitetav, kogu l��s suhtleb omavahel pidevalt nii, k�ik
on �ed vennad, ei mingit ps�hiaatrilsit tagasihoidlikkust v�i
hirmu.
#Post#: 80--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 30, 2023, 7:24 am
---------------------------------------------------------
Uudises mainitud pidev tarbimine oma s�naga "pidev" eksitav
�hiskonda omakorda veelgi. Kas m�eldakse mikrodoseerimsit, kus
igap�ev ehk pidevalt v�etakse v�ga v�ike kogus ainet? N�iteks
alkoholi mikrodoseerimine oleks iga �htu pisut alkoholi,
maagiliste seente puhul ogap�ev niiv�ike kogus et visuaalseid
efekte ei esine, jne. Samuti muud hinnangulised s�nad nagu
"sagedasti" jne eksitavad. Oletame, et pidev t�histab
mikrodoseerimsit, siis sel puhul k�rbse seene puhul ei teki
mingit niemtmisv��rset efekti, suurem kogus aga tekitaks
iivelduse ja v�iemtuse �ldse kodust lahkuda. Seega mainitud
pidev droogi tarvitamien on eksitav, droogivastasust meelsust
programmeeriv. Kui �hiskonnas oleks kapsa vastasus, siis v�iks
iga kuriteo puhul mainida kapsa tarbimist.
M�rvas s��distatavate kajastamine on kahekordne karistus, kus
esimene karistusviis ja kord on ajakirjanduses laimamine, teine
karistuskord on hiljem vanglasse saatmine ja mitteametlikult
j�rgneb ka vanglas endas mitteametlikke kolmandaid ja rohkemaid
karistuskordi. See on eetikas ja �igusteaduses keelatud tegevus,
ja �eldakse selgelt et karistada tuleb 1 kord. Vastasel juhul
v�iks n�iteks poevarguse t�ttu karistatud isiku siduda posti
k�lge 50ks aastaks ja k�ik igap�ev k�iks teda torkimas tehes
n�nda iga p�ev karistuskordi. Seet�ttu on �ldine soovitus mitte
kajastada uudistes krimijuhtumeid ja eriti sel viisil, mis
selgelt kahjsutavad karistatavat. Ilmselgelt kui uudis
tituleerib karistuse saanu roimarik, ja lisab ebap�devalt seente
alaseid jm valev�iteid, siis see ei ole kuidagi �iglane.
Mis siis veel. Veel vast seda, et k�ik inimesed ja �hiskond
m�jutab �ksteist. N�iteks m�rvarid on m�rvarid kaudselt
seet�ttu, et keegi kuskil teenis liiga suurt kasumit v�i s�titas
negatiivsust uudiste artiklitena, sageli on osap�hjuseks
perekond jpm. Kui �ldse uudise tegemist teha, siis pigem uurida
p�hjuseid, n�iteks, mis perekondlik taust kurjategijal oli, jne,
eesm�rk peaks olema m�ista, mitte piinata.
�ldk�simus, et kas tuleks drooge keelata. Esiteks neid
kasvatatakse kogu aeg, ja tuuakse riikidesse, nagu ka salaviina,
ja nagu muid keelatuid asju tehakse. Droogi tarvitamist pole
keelatud kuid �ritsemist reguleeritakse ja karistatakse, see on
�ldiselt m�istlik. Kui keegi seeni s��b, siis selles ei ole
midagi taunimisv��rset. Peale seente s��mist ei minda tapma, ega
raha varastama. Seet�ttu ei ole selels mingit ohtu teistele. Kui
seeni m��a siis see on taunimisv��rne, nagu ka salasigarettide
m��k. Kuid nende sigarettide ost ja suitsetamien ei ole midagi
halba. Seet�ttu kogu artikkel oma pealkirjaga on eksitav,
ajupesev, ebaeetiline, ja see omakorda tekitab otseselt v�i
kaudselt �hiskonda n�htusi nagu: terrorism, m�rvad, jne.
Pealtn�ha uudis on m�rvade vastu, tegelikkuses on �ks aga jsut
neid tekitav.
Kas on eestlasi, kes suudaks n�ndamoodi selgelt asja n�ha ja
hinnata? V�ga v�he, ja sedalaadi uudised on p�hjused pimeduseks.
Kuidas lahendada pimedust? Retseptsiks on r��kimine. R��kige,
saage teada, msi o nseened ja muu.
Kui foorumites r��kida ei soovi, siis leidke muud dialoogi
kohad. On olemas gurud, kes valgustaks, leidke nad ja r��kige.
Seened ei ole probleem, antud artikkel on probleem, m�rvad on
k�igi �histegevuse tulemus ja �hiskonnas pole v�imalik
negatiivseid asju eemaldada, need j��vad alati.
V�isk vaadata veel uudise kommentaare ja seej�rel lisage oma
arvamus.
#Post#: 81--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 30, 2023, 3:42 pm
---------------------------------------------------------
[quote]
Anon��mne
26.10.2023 17:19:33
Miks teda nii kaua uurida ja puurida.Kas pole enam
juuraharidusega kedagi eestis enam.�ks soiumine k�ib ja tolku
pole.Kutsuge siis v�lismaalt kedagi appi. Siin ei osata
roimariga midagi ette v�tta.Tobeduse tipp
[/quote]
#Post#: 82--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: October 30, 2023, 3:49 pm
---------------------------------------------------------
Imestuseks on seekord k�llalt palju samu arvamusi kommentaarides
kui ise �lal t�in.
N�iteks see �lal olev kommentaar on sama, mis minu �ugusteaduse
kommentaar.
Seet�ttu imestan. M�rkasin ka teisi minuga �htivaid kommentaare.
Vaatame veel kommentaare m�ne aja p�rast.
#Post#: 83--------------------------------------------------
Re: Uneolendid
By: Olemuslik Date: November 1, 2023, 6:10 am
---------------------------------------------------------
[code]
Anon��mne
27.10.2023 09:10:00
Miks mehed on altimad narkomaaniks saama/hakkama?
N�rgem n�rvis�steem?
[/code]
*****************************************************
Next Page
You are viewing proxied material from gopher.createaforum.com. The copyright of proxied material belongs to its original authors. Any comments or complaints in relation to proxied material should be directed to the original authors of the content concerned. Please see the disclaimer for more details.