Introduction
Introduction Statistics Contact Development Disclaimer Help
Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
markaja
https://markaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
Return to: K�simusest vastuseni
*****************************************************
#Post#: 14--------------------------------------------------
Taimetoitlus
By: loffe Date: February 14, 2023, 4:42 am
---------------------------------------------------------
Taimetoitlus
#Post#: 88--------------------------------------------------
Re: Taimetoitlus
By: Olemuslik Date: November 12, 2023, 8:13 am
---------------------------------------------------------
Brillat-Savarin: �Dis-moi ce que tu manges, je te dirai ce que
tu es� (otset�lge:�tell me what you eat, and I will tell you
what you are�, lihtsustatud t�lkevariant: �you are what you
eat.�.
Kas just Brill on ajalooliselt esimene teadaolev s��gitarkuse
�tleja, aga ametlikult on, ja ega pole oluline keda pidada ja
keda mitte autoriteks. Ajalugu oma osas�naga Aeg on juba eksitav
kuna dualistlik aja m�iste usub aja eksisteerimisse ja objektide
olemasolusse ja nende kulgemisse. Nii siis usutakse, et leidub
autorid ja m�ned neist �tlesid esmakordselt mingi lause, ja
teised hiljema aja p�rast kordasid �eldut. Kui oleks ajatu
reaalsus, siis poleks varaseimaid ja hiliseimaid, sest aega ju
poleks, ja kui aega poleks, siis ka on juba raskem objektidel
eksisteerida ja liikuda ning sh autoritel eksisteerida, sest
autori m�iste defineeritakse aja m�iste abil, autor on objekt
mis teostab miskit esimesena erinevalt teistest objektidest.
Niiet kui kunagi j�uda t�eni, et aeg on illusioon, siis ka
autorid jpm osutuks illusoorseteks.
Siin foorumis eeldame, et aeg eksisteerib.
Usume, et prantslane �tles �laloleva lause: �tle mulle mida s��d
ja ma �tlen kes sa oled.
See k�lab nagu ps�hholoogias tuntud m�te: �tle mulle, kes on su
s�brad ja ma �tlen, kes sa oled. V�i lihtsustavalt: oled see,
kes on su s�brad.
Mittekahesuse �petajad kasutavad enesekaeves sageli
toiduk�simust: �tle, kas sa oled taldrikul olev toit, k�hus olev
toit, ja kas sa oled juuksed jne.
Prantslane �lal k�lab nagu ps�hholoog, mitte vaimne �petaja.
Ps�hholoog m�tles selle toidu�tluse all t�en�oselt muud kui
t�nane spordiametnik v�i vaimne �petaja. Lisaks neile kolmele on
t�en�oliselt teisigi vaatevinkleid. Lihtsustav t�lge erineb
originaalist ja seet�ttu seda aforismi ps�hholoogist autorile
ei omistaks.
Vaatame k�iki vaatevinkleid selle toidu teema osas, r��gime
taimetoitlusest, praanilisest toitumisest, jmst seonduvast.
Head r��kimist.
#Post#: 89--------------------------------------------------
Re: Taimetoitlus
By: Olemuslik Date: November 12, 2023, 11:12 am
---------------------------------------------------------
Nn Atkinsi dieedi autoriks peavad ametnikud ca 20 aastat tagasi
surnud Atkinsi nimelist isikut. Tema nimeline dieet on
toiduvalik, kus on v�hem s�sivesikuid. Sama dieedisoovitusi on
aga ajaloos varasemalt teised kajastanud, n�iteks ka �lal
mainitud prantslane. See on hea n�ide, kus autori
m�iste/konseptsioon on t�ekauge.
Prantslase toiduosav lapsep�lve pere kasvatas tema osavust ja
raamatutesse lisas ta peale toidunippide ka anekdoote ja
aforisme. Sealt ka siis 1 mainitud tuntud toiduaforism siin
teemaks.
Kui lugeda tema raamatuid, ntx vene v�i ing keeles, siis ka
saaks aru, kas ta m�tles aforismid ise v�lja ja kas
ps�hholoogilise t�hendusega v�i muus vaatevinklis.
V�imalik, et ta pidas silmas �hiskondlikku klassi, et isik �tleb
talle pika detailide rohke kirjelduse k�igus kuidas gurmeetoitu
valmistas, s�i ja milliseid aforisme s��gi ajal seltskond
vahetas, ja prantslane seej�rel saaks oletada, kas tegu vaese
talupojaga v�i mitte.
Fraasi "ma olen X", "i am X" n�ited: ma olen kurb, i am sad. See
olemise s�na t�histab v�rdustamist, samastamist ja mina-m�istet
defineeritaks kui:ma=kurb, i = sad. Ja �lalolev aforism esituks
k�ige l�hemalt kui: sa=s��k.
Kui l�heneda matemaatika maailmast, siis saaks v�rrandiga
operatsioone teha, ja j�uda sinnani, et s��k oled sina. Kas sa
tunnistad, et s��k=sina? V�id vastata Jah, kuna mullatoiduks
l�heme k�ik, ja m�ne kugistab krokodill alla toidu eesm�rgil. Ka
ultimaatsema vaimsuse valdkonnas saab vastata Jah, ja �elda
juurde, et k�ik on mina ja muud ei eksisteerigi, ka nn s��k olen
mina ehk 1 ja ainus reaalsus. Saab vastata v�hem edasij�udnuma
vaimsuse punktist, et Ei, mina ei ole s��k, vaid ma olen eraldi
teine objekt kui s��giobjekt, olen immateriaalne.
Prantslane oli t�en�oliselt arendanud meeltep�hises maailmas,
ehk meie tajureaalsuses, �ht taju konsentreerimise v�imet,
nimelt maitsetesse t�helepanu suunamist. Muusikud teevad
helidesse sukeldumist, eristavad ja v�rdlevad helisid ja
prantslane tegi maitsetaju arendust. Kuid sedalaadi t�helepanu
suunamise harjutused tekitavad ka k�rvalefekte nagu
mediteerimine �ldse, kuni n� harjutamise ajal lausa kohtutakse
jumalaga kui nii fraseerida. Seega, eks tal oli osavust ja
s�gavamaid kogemusi muidki, kui ainult pannikuumutamine v�i
muusikute viiuli saagimine. �ldistatult iga kunstiala on on
meditatsiooni liik, jumalal�hedane.
M�ned �tlevad, et osad v��rkeeled on vaimsuse osas halvemad kui
teised, kuna nad kinnistavad keeleliselt duaalsust, omistavat
mina-m�istet toidule, kurbusele: mina olen kurb, mina olen
kurbus, mina ehk kurbus, i am sad/sadness, sa oled s��k. Vaimne
vaatevinkel taunib selliseid v��rkeeli, kuna nad tugevdavad usku
et ma olen miski ja j�relikult ma olen olemas, ja vaimsuse
p�hiidee algab mina-konseptsiooni lammutamisega, et lammutada
see usk, et leidub mina ja et sellel on omadused ja muud
atribuudid. Aga see on vaieldav, et kas mingi v��rkeel
mainimisv��rselt toetab rohkem v�i v�hem vaimseid teemasid.
M�ned v��rkeled ilmselt ei v�rdsusta/samasta ennast objektidega,
vaid n�iteks v�ljendavad, et sul on atribuute/asju, sa omad
neid: mul on kurb meel, mul on kurbus, i have sadness, i have a
sad mood. "Ma olen s��du" v�ib t�hendada: minu keha ja vaim
kohanduvad toidusedeliga. M�eldakse, et osad toidud teevad unise
meele, osad peatamatu �les��mise tungi, s�ltuvuse, kerge
energilise tunde, tugeva tervise ja jume, hea huumorimeele,
hambad, karma, �riideed, unekvaliteedi, jpm. Sellisel juhul on
m�eldud, et toit m�jutab inimese elu. Vaimsemad �petused lausa
�tlevad, et k�ht on teine aju jms.
#Post#: 90--------------------------------------------------
Re: Taimetoitlus
By: Olemuslik Date: December 8, 2023, 7:55 am
---------------------------------------------------------
Valgustunute puhul on nii liha kui ka taimetoidulisi, t�en�oselt
pusut rohkem kaldu taimetoitluse poole. Valgustunutele j��vad
suurem osa eelistusi samaks mis neil juba lapsep�lves paika
loksus. Taimetoitlus on nagu jooga harjutused, et vajavad
vaimset l�henemist ja asjaolusid, muidu lihtsalt ei toimi ega
idane. V�hikule on egotoitev uus identiteet, et olen eetiline,
vaimne, joogi, taimetoitlane jpm. Ka sportimine nurjub enamikel
kiiresti samal p�hjusel mis ka taimetoitlus. Kui selgitada
arvamusliidritele, et taimetoitlus vajab rohkemat kui
egoehtimist, siis nad solvuvad v�i leiutavad vastuargumendi.
Leidke guru, kes selgitab taimetoitlust ja muud. Kuid kui isegi
selgitusest aru saadakse, siis ega see veel ei garanteeri mingit
tulemust. Sama on ka suitsetajatega, et kui isegi vaimne
selgitus anda ja intellektuaalselt aru sest saadakse, ega siis
veel sigarettidest suudeta loobuda. Niiet, tegu vaimse teemaga
ja gurud selgitavad detaile huvilistele.
Isegi budismi filosoofias on filosofeeritud, et m�rv ei pruugi
olla halb. Ja n�iteks �ks Soome p�ritolu valgustunu selgitab
h�sti, et vahet pole mis toit taldrikul on selles eluteaatris.
Praaniline toidutemaatika on taimne muidugi, budistlikus
k�nepruugis on populaarne konseptsioon "Satvalik". Vanasti
indias olid v�rtsikad taimetoidud, et parasiite tappa, aga need
panid k�hu mulksuma mediteerimise ajal. Seet�ttu v�rtid ei ole
sattvalikud n�iteks, ja praaniline ja muud vaimsed toitumised on
tundlikele vaimlejatele oma toidusedeliga.
Kui te pole elus taimetoitlane paari kuudki olnud, siis teie
arvamus taimetoidust ja muust on ebap�dev, ja p�hjuseks on teie
vaimne pool.
Toidu temaatikas isegi valgustunud r��givad, et suitsetamine
meenutab imikuajal emapiima saamist. See on v��r legend, kuna
m�lestused beebi ikka ei ulatu, ning tehniliselt on sigarett ja
rind erinevad ja erineva tehnikaga, tegu lihtsalt
intellektuaalse sarnasusseose m�rkamusega ja legendiks
muutumisega.
M�ned leiutavad arvamuse, et juurika sees on vaimne energia, aga
purksi sees pole vaimset energiat. Ja lisavad, et t�isk�hutunne
tekib juurika vaimsest energiast. Taas kreatiivne idee, kuid
v��r, kuna tundep�hises reaalsuses tekitab t�isk�hutunde ka iga
purks.
Huvitav on mainitud "�ietolmust ja p�ikesevalgusest" toitumise
teemad.
*****************************************************
You are viewing proxied material from gopher.createaforum.com. The copyright of proxied material belongs to its original authors. Any comments or complaints in relation to proxied material should be directed to the original authors of the content concerned. Please see the disclaimer for more details.