Introduction
Introduction Statistics Contact Development Disclaimer Help
Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
https://arkaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
Return to: K�simusest vastuseni
*****************************************************
#Post#: 20--------------------------------------------------
Depressioon
By: Naut Date: January 10, 2023, 2:42 pm
---------------------------------------------------------
Depressioon
#Post#: 170--------------------------------------------------
Re: Depressioon
By: Mannu Date: April 20, 2023, 5:20 pm
---------------------------------------------------------
Depressiooni ja �revuse m�isted saavad selgust v��rkeelte
valdkonna taipamistest, kuid ka vaimsuse valdkond selgitab
m�istete/arusaamade r�gastikust ja avatari enda tundmuste baasil
lahti need m�isted. Arenenuks/k�pseks tituleeritakse kui keegi
aeglase tempoga lausub l�hidalt aforistlikult:
Depressioon=Minevik, �revus=Tulev. Pean kasutama eesliitelislt
hoiatusfraasi "julgen �elda, et", kuna ma ei ole k�iki miljonit
aforismi �mber l�kanud vaid ainult �tleme pool miljonit ja
set�ttu ainult on julge tunne �elda, et k�ik aforismid on
�mberl�katavad, ja tegelik reaalsus on duaalse inimkeele abil
kirjeldamatu nagu islami m�iste jumalast on inimestele homamatu.
Mittekahesuse dimensioonis ei ole ka kedagi, kes defineeriks
r��kimata et oleks defineerijate/�tlejate seas
autoritaarsem/autentsem. Nullile/lakoonilisusele l�henemine
�lalolevate l�hiv�rdustega on sestap jumalal�hedane.
Paljud esoteerikud ei �tle, kust nende arvamused p�rinevad, aga
enamasti p�rinevad need hinduismist ja busidsmist. Kui olla
valdkonnas mitte ignorantne, siis intellekt annab koheselt
teadmise kust esoteerik oma arvamuse seemne/p�ritolu sai. Lihtne
on selgitada, miks aukartus eksisteerib ignorantide/egoistide
puhul nende iidolite suhtes, kuid raske on m�istatada miks
aukartus n�ib eksisteerivat ka valgustunute osas. Minu enda
�petajad keelavad mind. �tlevad, et �ra ole brutaalne t�ega jne
ja see asjaolu n�ib juhtuvat rohkesti, raske �elda, miks nii,
kuid lihtne on see arusaamatus tituleerida paradoksaalsuseks
muidugi. J�es tekivad vees�lmed-keerised vahel omamoodi.
K�mnepalliskaalal k�mne all m�eldaks
Realisatsiooni/Valgustumist, ja 1 oleks ��rmuslik egoism,
n�iteks siis suitsu-s�ltalsest pension�r, kes s�idab
ratastooliga iga p�ev v�ljakule ja �petab sealseid ettev�tteid
kuidas olla. Siis trammireisija on minu arvates nn keskmine
tavaline mahe goist punktiskaalal v��rtusega 3-4 ja
paradoksaalne on et �histranspordi isik on skaalal enamasti
k�rgemal kohal kui t��piline foorumi sotsiopaat, kes omab taset
1-2.
Peamiseks takituseks peetakse uskumuste sf��ri/hulka, ja see
algab identiteedi k�simusest kuni ulatub kaugele n�iteks
k�simusteni sealiha ja sigarettide kohta. Loomulikult duaalsel
viisil: hea-halb, roheline-mitterohekas jne. Uskumused on n�
jumalal�hedasemad kui ollakse egokaugemad ehk jumalal�hedasemad,
ehk skaalal mida v�iks ttuleerida punktidega 4-6 ja nimetada
spirituaalsuseks. Tuntud valgustunu selgitab, et v�hemalt
kahtesorti metoodikad sobivad, et skaalal liikuda k�mnesse,
�heks mahedaks metoodikaks/strateegiaks on vaatleja/teadvuse
sulatamine nagu lume sulatamine mahedalaeglsel viisil, teine
meetod kannab radikaalse koolkonna tootlit.
K�ikide eesti esoteerikute ja ka Vaimsusjate jutu p�ritolu on
�ratuntavalt selge valdkonna mitte-ignorandile. Siit ka
hierarhiline soovitus, et kui huvi pakbu esoteerika, siis vaata
k�rgemat dimensiooni nimega vaimsus, ja kui huvi pakub p�hikooli
matemaatika, siis vaata jak �si �petust �likooli lektorilt, jne.
Tajuorganitega tajutav n�iline reaalsus saab olla ainult ja
ainult viitenool/vihjaja tegelikule reaalsusele/jumalala, ja
p�rimalt fraseerib selle asjaolu islam, kuid ka n�iteks
austraalia tuntuim realiseerunu/valgustunu. Ja lisaks
legendaarne illustratsioon, et kassi keel/h��l ei saa kirjeldada
ei matemaatikat, demokraatiat, mittekahesust, jumalat. Kolm
nj�utamist suudavad defineerida arvu 3, kuid matemaatika on
k�rgem kui arv 3, seet�ttu kassid ei saa eal matemaatikat
kirjeldada, kuid saavad vihjata v�i muud moodi m�ista anda
mingil moel. Nii ka inimkeel ei saa kirjeldada adekvaatselt,
nagu ka kassikeel, ja kass ei saa m�ista inimest. tuntud
valgustunud r�hutavad, et populaarne v�ljend "lapsena olime
�ndsad" on v��r, kuna lapsena ei olda jumala juures, nagu ka
m�tete vahel pole jumalat enamasti m�rgatud.
Isegi v�itluse spordis ei aktsepteerita autoriteedi uskumise
argumenti, ja �kski vaimne guru ei oma k�iki vaimseid kogemusi,
seet�ttu on ilmne on mingil etapil, n�iteks vaimsel arenguskaala
tasemel 5/10 tuleb lihtsalt ise kogeda ja paremalt v�ljendatult
lasta juhtuda kui j�tta isikulised ases�nad nagu Ise v�lja.
Paljud �tlevad, et justnimelt k�lm tunde-aisting kuulub
(hinduistlikule) tshakratemaatikale, ja soe mitte. Justnimelt
selgroo kandis olev elektriline tunne kuulub
tshakra-temaatikale, ja k�tes-jalgades ja mujal mitte, vaid
peamiselt kehasse salvestunud emotsioonide vabastamise
temaatikasse. Jne, jne, nii on avataril rohkelt tundmusi
meeltep�hises reaalsuses ja ei leidu guru, kes neid k�iki
aisitinguid/energiaid oleks kogenud v�i oskaks selgitada.
Valdkonna huviline pole ignorant ja on kursis, et ka vaimses
valdkonnas on levinud nn personaalse tasandi r�nnakud, mis
eiravad s�numit ja k�sivad, et kirjutaja t�endaks oma
autoriteeti/kogemust/ajalugu.
Spiraali-kujund on v�ga tuntud, kuna sageli vaadatakse elus vanu
p�him�tteid uuesti �le ja enamasti pisut k�rgemalt/k�psemalt
tasandilt. Ei maksa automaatselt visulaiseerida matemaatiliselt
perfektset spiraali pilti, kuna elu on keerukam kui matemaatika,
ja p�ris reaalsus veel keerukamalt juhtuv.
Jooga asendid ei ole t�esti niisama v�lja m�eldud ja ega saagi
olla kui p��da ratsionaalselt p�hjendada, et miks peaks t�iesti
juhuslikult mingeid asendeid kirja panema. L�hidamalt �eldes:
asendid k�lbavad ja jalgratast leiutada pole m�tet, ja
asendid/jooga omavad toimet kui eeltingimused ehk spirituaalne
skaala 4-7/10 on t�idetud. M�ni v�ljendab, sh m�ni guru, et m�ni
alavaldkond/jooga vms ei toimi vms, v�i tal pole kogmeust
nendega, kuid l�hip�hjus on et v�ti puudub. V�ti on �ldistades
selline, et esmalt peab olema juba lihtlamades energia liikuvus
saavutatud tasemegsa 4-7/10, seej�rel f��silise keha asendid ehk
jooga annab juurde ehk toimib, vastasel juhul mitte ja on n�
t�hiaeroobika. Paaris-harjutuste populaarseim alavaldkond saab
tiitli Tantra ainult siis kui on eelt�idetud eeltingimus/tase et
juba on energiad liikumas.
K�lalisele soovitaks, et pole t�htsust, mida keha teeb. Kui keha
t�mblem, siis pole vaja �revusse sattuda ega interneti
otsingusse minna selgituse saamiseks. Kui on erinevad muud
jeha-tundmused vaimsete harjutuste ajal v�i rutiinselt argiselt,
siis samuti, pole vaja reageerida. Universaalne populaarne
budistlik kuldsoovitus on ignoreerida sedalaadi kehakogemusi ja
lasta neil kugleda, st, et vaadelda neid kuni nad lahustuvad.
Esoteerika teeb erandi ja kinnistab teadlikult osadesse
n�htavatesse objektidesse, n�iteks kui "ahvjumal tuli siis hoida
teda aktiivsemalt nii kaua kuni v�imalik". Vaimsus/budism
soovitab ignoreerida k�iki visuaala jak ��ike muud, sest
ultiumaatselt Mittemidagi tegelikult ei eksisteeri ja
Kinnistumine objektidesse sh Vaatleja objekti/subjekti on
jumalakauge.
https://imgur.com/S9nkBLm
#Post#: 285--------------------------------------------------
Re: Depressioon
By: loffe Date: May 8, 2024, 10:23 am
---------------------------------------------------------
Enesekaemus vs enesekaeve.
Terminoloogia alane m�tisklus.
K�lalistele seonduval teemal mainiks, et mitmed �tlevad
otsekoheselr, et kaevek�simuse meditatsioon on kasutu. Veel
�ldistatumalt p�hjendatakse, et igasugune Youtube nn
juhitud-orkestreeritud meditatsioon on kasutu ega v��rigi
meditermini tiitlit. Vastupidised arvamused kaeve harjutuse
kohta omavad p�hiargumendina k�rvalefekti kasuaspekti.
Minu �ldarvamus kaemusest on stiilis "�igesti tehtuna iga asi
toimib, kuid enamik teeb valesti". N�iteks siis jooga valesti
kasutades osutub aeroobikaks ja enesekaemus meelem�raks.
Praktikas on taotluse tehnikad kaevanduslikud, anna tellimus
sisse ehk taotle, ja tuleb peagi lagedale vastusena k�ik
taotletud ehk kaevati v�lja mis vaja.
Kaevest myidugi saab r��kida mitmest punktist, eks ta seondub
peale taotlustega ka muuga, kogu otsimise energia ju otsib ja
kaevab surmani.
Terminoloogia alane arutlus aga all huvi omastanutele. Head
huvimist ja kaasar��kimist.
[quote author=loffe link=topic=45.msg284#msg284 date=1715180949]
...
[/quote]
#Post#: 387--------------------------------------------------
Re: Depressioon
By: �ksik Date: May 14, 2025, 5:42 pm
---------------------------------------------------------
Budismi S�daSuutra s�num on vaimsuse/miteekahesuse osas k�ige
t�el�hedasem, kuna see tituleerib k�ik t�hjuseks.
Sealseid n�iteid kuuleb paljudelt. Kui soovitada, et minge
lugege seda, siis ega ei ultimaatselt ega praktilsiemalt sealne
tekst tavaliselt koida, vaja on dialoogi resonantslikuks
m�istuks. N�iteks ilmestamiseks kuulake, kui r��gin piparkoogi
vormidest, ega te eriti ju taba mida m�iste Vorm t�hendaks, on
see pind-alaga asi v�i on see pind-alatu kontuur, jne jne, vaja
on miskit rohkemat kui kuulamine et piparkooguvormi m�iste
koidaks. Nii ka mainitud suutra �ritab vormi m�iste t�hjust
ilmestada, ja intenrnet on t�is r�hutamisi, et niisama lugedes
ei saa selget arusaama/resonantsi Vormi t�hjuse postulaadist
suutras.
T�hjuse lihtsustatud t�hendus on eksitav, kuna viitab
objektruumile, n�iteks t�hja kannu sisule.
Kuidas k�lab mainitud suutra legendaarne klausel vormide ja
t�hjuse osas?
*****************************************************
You are viewing proxied material from gopher.createaforum.com. The copyright of proxied material belongs to its original authors. Any comments or complaints in relation to proxied material should be directed to the original authors of the content concerned. Please see the disclaimer for more details.