Introduction
Introduction Statistics Contact Development Disclaimer Help
Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
https://arkaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
Return to: K�simusest vastuseni
*****************************************************
#Post#: 17--------------------------------------------------
Vanden�uteooriad
By: Naut Date: January 10, 2023, 2:41 pm
---------------------------------------------------------
Vanden�uteooriad
#Post#: 131--------------------------------------------------
Re: Vanden�uteooriad
By: loffe Date: February 26, 2023, 6:16 am
---------------------------------------------------------
Duaalse maailma terminite r�gastikus terminid Vanden�uteooria ja
Paranoia on samad, aga m�lemale on poogitud erinevat liiki
populaarsust ja v�rvi k�lge. Dualismis eksisteerib Otsija ja see
on rahutu ja otsib l�putult, kuni lahustumiseni ehk Otsija
surmani. Dualismis on isikul l�putu kannatamine ja otsimine
annab lootust kannatusi leevndada, selgitamine/lahterdamine on
igasekundiline �lesanne, et v�hendada kannatusitekitavat
stressi/hirmu teadmatuse ees. P�genemine fantaasitesse leevendab
stressi, usaldamatuse tunnet, annab lootust liikuda l�hemale
vabadusse. Niiet k�ik on otsimine, esinevad hirmud, ja
hirmude/ohtude leevendamiseks p��takse selgitada hirmu
tekitajaid, selgitused kannavad tiitlit Vabden�uteooriad ja
Paranoiad/Foobiad.
Meditsiinis ei kasutata otseselt tiitleid nagu Sotsiopaat,
Paranoik, jne, vaid lihtsalt �eldakse, et isikul on vahel
sotsiopaatilised tunnused/aspektid lisaks muule, sh
paranoidsus-hood on enim esinevad lisad suuremate diagnooside
k�rval, nagu k�rbsed lisanduvad kui on suurem mustus kusagil ja
niisama �ksi k�rbseid eriti ei esine. Nii ka paranoiadega,
kehtib Kus suitsu (k�bseid) seal tuld (suuremat probleemi) ja
vastupidi, et kus on juba tuld/sotsiopaatiat seal v�ga
t�en�oselt ka on paranoiasid.
M�ned paranoiad on nii mahedad, et ei m�juta elus hakkama
saamist v�i isegi abistavad edenemisel, m�ned on raskemad. Kui
paranoia on m�neti �igustatud nagu hirm �mblike ees, siis
tituleeritakse paranoia foobiaks, kui ratsionaalsemat �igustust
ei oska pakkuda, siis tituleeritakse vanden�uteooriaks. Lisaks
tituleeritakse vanden�uteeoriad illusioonideks jpm. �ldiselt on
aga k�ik tulenev dualistliku maailma terminist Otsimine,
otsitakse miskit ja see v�ljendub muuhulgas teooriate ja
selgituste loomist. Emotsioonide valdkonna selgitus v�isk olla,
et hirmu emotsioon paneb selgitama asju, mis leevendavad hirmu
ja tekitavad tunde, et rohkemate selgituste ja teadmsitega
ollaks hirmutekitavatest ohtudest kaitstumad. Ps�hholoogia
valdkond �tleb, et inim-meel/Mind ongi selline ratsionaliseeriv
aparaat, et pidevalt lahterdab, selgitab, otsib selgitusi.
Meelem�ra v�sitab ja on suuremas osas sisutu-kasutu, seet�ttu
esimesed meele-treeningu harjutused p��avad vaismemaks m�tete
m�ra muuta. M�ned �tlevad, et m�tete vahel asub jumal/teadvus,
kuid see m�tete vaheline vaikus on siiski vaikne meel mitte
jumal. Kuid seal vaikuses on vahel v�imalik jumalat m�rgata.
Kasulikku m�istuse kasutamist enamasti ei esine, ja kasulik on
n�iteks radikaalse uue/neo koolkonna enesekaeve-meetod ja seal
tuleb just bulldogi meetodil meelem�ra hoida ja konkreetsetel
kasulikel teemadel. Vanden�uteooriad/paranoiad ei ole �ldiselt
midagi kasulikku vaid on m�ra, kuid muidugi v�ib ka v�sas
jalutades juhtuda imesid.
Spirituaalsus soovitab aktsepteerida selelga, mis maailmas on.
N�iteks msolemid on enamus tunduvalt rahulikumad kui enamus
interneti foorumite k�lastajaid, kuna moslemitel on maailm v�ga
selgelt �ra selgitatud ja reeglid kirja pandud- poel alust
milleski kahelda, k�igele on kirjalik vastus olemas, pole
vajadust kahelda milleski. P�hendumisjooga nagu n�iteks
kristluses ja mujal toimib kuna kahtlused-hirmud kaovad, seal ei
tegeleta vanden�u m�raga.
Kahtlemata tuleb pikas perspektiivis kasuks kui on arenenud
m�istus ja kahtlemata k�ik arendab, ka vanden�uteooriate loomine
ja nende uurimine. N�iteks �pite selle k�igus kirielt
k�rvalefektina teksti lugema, mis hiljem toob kasu kuna k�ite
meeletu hulga �petusi l�bi ja omakorda see tekitab taipamise, et
mitte �kski �petus ei toimi ega pole vajalik ja see murdepunkt
omakorda on valgustumine- niiet vanden�utektsidega
lugemiskiiruse t�stmine jm asjaolud selels protsessis osutusid
sobivaks teekonnaks/metoodikaks.
V�ib nii v�tta, et iga elu/arengu faas tuleb l�bida ja kui j�tta
l�bimata, nagu n�iteks lapsep�lvefaasist loobumine lapsevanemaks
�linoorelt saades, siis selline nooruse faasi vahelej�tt
enamasti tekitab probleeme nagu ka unev�lg. Niiet kui on nii
m��ratud olema, et vanden�ud t�mbavad, siis las minna.
Mitteduaalsuses on selge t�demus, et eneseareng on m�ttetu, kuna
ta on esiteks v�imatu sest toda Enest reaalselt ei eksisteeri
nagu ka arvutim�ngu sees tegelaskuj uarendamine on m�ttetu kuna
ta reaalselt ei eksisteeri vaid ainult arvuti ja arvutim�ngur
eksisteerivad reaalselt. Nii ka enesearendust selgelt peetakse
m�ttetuks. See on selline ultimaatsemal k�rgusel hinnang,
praktilisemal tasemel keegi muidugi ei soovita teil t�navale
elamine minna ja k�igest sh �ppimsiest loobuda.
Lootose-lill on v�ga tuntud s�mbol budismis. Isegi eri v�rvi ja
osaliselt kinniste �ielehtedega �isikuid
selgitatakse-interpeteeritakse mitmel viisil. Vanden�uteooriad
armastavad samuti s�mbolismi, valdkonna kuulsaim on s�mbol on
ameerika rahat�hel. Miks jsut see tiigilill populaarseks sai-
selel kohta saab luua vanden�u teooria. N�iteks minna internetti
ja uurida, kas Buda elukoha l�hedal oli tiike jne, ja l�puks
luua siis oma teooria ja sinnajurude kindlasti tunneb
loomisr��mu, kuid pisut keerukam on tunnetada s�gavamal asuvad
otsimise energia rahulolu saamist, aga saab ka seda m�rgata kui
harjutada.
Kinnistumine tiigip�hja mutta v�ib s�mboliseerida budistlikku
m�istet Kinnistumine/Haakumine, mida dualistlik meel pidevalt
objektidega teeb, kuni lausa s�ltuvusteni. Ja mustast mudast
�lespoole on veepinnal puhas �is, budistlik puhtuse
kirjeldus-s�na on v�ga populaarne, ja algab meelem�ra
vaigistamsiega ehk meelepuhastamsiega, lisanduvad eetikad jm
kuni meele lahustumiseni/valgustumiseni mis on siis puhas nagu
lootose �is. M�ned selgitavad, et eriv�rvi �ied s�mboliseerivad
erinevaid asju aga �ldiselt on �is puhtuse s�mbol, valgustuse
s�mbol.
Tegelikult ju iga taime v�ib v�tta samamoodi, ei pea olema just
tiigitaim. Animismi p�his�num on, et kogu loodus sisaldab
jumalat, nii taimed kui inimesed v�rdsel tasemel ja sestab k�ik
on tegelikult �ks ja ainus jumal k�ikjal, praktiliselt v�ljendub
see suurema austusena looduse suhtes. Nieit ega konkreetselt
tiigilill n��d kuidagi midagi k�rgemat v�i jumalikumat pole.
Siin foorumis t��pilist vanden�u valdkonda ei kajasta, kuid
vaimses v�tmes v�ib k�igest r��kida ka vanden�ude teemal nagu
see n�itepostitus siin tegi.
https://imgur.com/zq4ZkmX
#Post#: 189--------------------------------------------------
Re: Vanden�uteooriad
By: Naut Date: May 4, 2023, 12:34 pm
---------------------------------------------------------
Vanden�uteooria v�iks olla, et "enamus valgustunuid valgustusid
t�nu traumale, mitte l�bi nende t�naste �petuste". Termin
Traumaj�rgne Kasv t�histab, et peale traumat inimene muutub
positiivsemaks ja kohaneb positiivselt:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Post-traumatic_growth
Ei pea olema just autoavarii, vaid n�iteks negatiivne hinnang
oma k�verale ninale, peaasi, et oleks rohkemalt �rritav ehk
traumeeriv, mitte lihtsalt pisit�li mis hetkega ununeb. Kui nii
v�tta Trauma m�istet, ehk sellist kaalukamat stressiseisundit,
siis p�ris k�ikidel seda elus ikkagi ei esine. N�iteks ametlik
arvamus on, et Buda oli j�ukast perekonnast ja ega miski teda ei
traumeerinud. Ja sel juhul oleks vanden�u teooria vastun�itega
�mberl�katud. Mojil suri laps, ja Tollet peetakse selgelt �lal
mainitud Ptg p�hjusel �rganuks kuna tal oli suidsiidsus oma nina
p�rast nagu ma aru saan. Mitmetel, keda olen kajastanud on olnud
tugev otsimise energia, mingi aimdus, et reaalsus pole p�ris
see, mis paistab, ja ei tundu, et neil oleks mainimisv��rseid
�rritusi elus olnud. Buda aga kirjanduse baasil oli traumadeta,
lihtsalt uudishimulik ja kaastundlik. Kui kirjandust mitte
uskuda, siis v�ibolla rikaste laps siiski omas mainimisv��rseid
�rritajaid, n�iteks t�helepanu puudust vanematelt vms.
Duaalses maailmas on k�igil kannatused, aga kas traumatiitlit
v��rivaid kannatusi lausa k�igil on? V�imalik, et osad
kannatavad v�hem, ja valgustmise p�hjuseks on �petuste
praktiseerimine.
Selline m�ttek�ik vanden�u teemal. Sedalaadi m�tisklemist
tituleeritakse anal��tiliseks meditatsiooniks. Defineeritakse
n�iteks seal:
https://www.beingpeacefully.com/dharma-blog/qa-part-two-analytical-meditation-h…
Kahtlemata m�tisklemine miskit treenib, keskendumist treenib
kindlasti. Seet�ttu t�sihuviline vanden�u valdkonna hobiline on
m�nes osas treenitum kui m�ni munk. Eks nn anal��s ole
enesekaeve osa ja treenib pikemat v�imekust enesekaevata. Nagu
spordis m�ni isoleeritud/pisi harjutus toetab hiljem v�imekust
suures harjutuses.
#Post#: 309--------------------------------------------------
Re: Vanden�uteooriad
By: OP Date: May 29, 2024, 1:53 am
---------------------------------------------------------
Huvi omastanu ehk huvilise m�istet v�ib t�nap�eval defineerida
nii: "Huvi=Youtube esileht/algoritm".
Nieit kui te eile eesti ainsa vaimse Youtuberi videot vaatasite,
ehk kui algoritm seda teile pakkus, siis teisis�nu see t�hendab
et tei lon huvi mittekahesuse osas.
Vastasel juhul pole huvi teie omandusse veel liikunud.
All jagatud eilse video kommentaarse k�lalistele. P�hikommentaar
on m�rkamine, et peale nn valgustumist kaotati sissetuleku
allikaks olev �ri, kaotati osad inimsuhted nagu emaga, k�ik
s�brad, ja vanad persooni-p�hised k�itumised nagu tervislikum
eluviis/sport. Nieit pealtn�ha suured kaotamised, ja p�hjuseid
oleme rohkelt varemgi v�lja toonud: kui k�ik n�ib t�iuslik, siis
motivatsiion on madal, nn otsimise energia on ammendunud.
Huvitav oli, et eestlane oli teadlik et on vaimselt suremise
protsessis ja teadlikult kogus m�ned kogemused oma n�ilisele
persoonile enne kui l�pp saabus. Et selised 2 p�hikommentaari ja
�lej��nud 20 sekundaarset uitkommentaari v�ib ka lisada, aga
need pole nii m�rkimisv��rsed ja tooge need ise.
Aga esimese kommentaari kohta, siis muidugi duaalsele k�rvalt
vaatajele see n�ib hirmutav, aga siis tulekski tegeleda heal
v�imalusel hirmumeditatsiooniga. N�iteks ju ka Jeesuse surma
korral tal mingit persooni-p�hist kannatust polnud, olid
kehalised valud mis kordades v�iksemad t�nap�evaste laialt
levinud piinamismetoodikatega nii narko, riigi, s�ja kui muudes
sektorites, ja m�ne haiguse ja auto�nnetuse korral on kehal
piinad suruemad kui Jeesusel v�i m�nel kes valgustumas, eriti
kuna esineb elulugu/persoon mis lsiab p�hikoorma. Nieit, ega
vara/suhete/elu jms kaotus kaotuse tunnet eriti valgustunule
t�na ju ei tee, on kindlasti mingi kaastunne jms kergemad
emotsioonid, mis on kaugel persoonip�hisest vlautavast
mniatundest, ja valdav t�iuses olemine. Nieit, kaasatundmise
asemel, v�ib egoistlik persoon hoopis kadestada. Vara/raha
kaotamise osas v�iks juba ka egoist intellektuaalselt aru saada,
et raha pidevalt ringleb ja jaotub maailmas, seet�ttu rahast
kinni hoida on m�ttetu, ainult l�hikese eluea jooksul v�iks
mingi v�iksem raha olla ja seej�rel see r�ndab edasi teistele,
esialgu sugulastele, hiljem v��rastele. Ilmselt 100 aastaga juba
raha liigub DNa-p�hisest suguv�sast v�lja, n�iteks sisi laps
abiellub teise DNA-haruga 20 aasta jooksul ja pool varast l�heb
sinna ja �lej��nud pool vara hulgast l�heb kelmidele ja p�leb
tules, osa v�ib minna otse naabrile hea �riidee t�ttu. Nieit
raha niikuinii r�ndab rohkelt ja kui valgustunu �lal n�ites
rohkelt seda kaotas, siis isegi mittevalgustunu perpektiivi
j�rgi on tegu t�hise asjaga. Ja esimese p�hikommentaari jurues
inimsuhete kaotus on samuti juba intelliktuaalselt arusaadav, ei
pea olema valgustunu et aru saada ebavajalikest teatraalsetest
inimsuhetest. Kes v�hem intellektuaalsemad, nende jaoks on
muidugi valem "mida rohkem s�pru, seda turvalisem", aga eriti
valgustunud on t�iuses s�pradeta ja intellektuaalsemad rahul
samuti.
Ja teise �lal mainitud kommentaari osas, et sooviti LSD kogemust
veel enne valgustumist. Seal ta toob v�lja t��pilised vead mida
sel teemal tehakse, et m�testatakse mingi visuaali t�hendust
jne, see on hea m�rkamine, enamik sh tuntud valgustunud ei oska
miskit kosta. Droogide puhul on soovitus k�igile, et leidke guru
kellega vestelda sel teemal, siis saab selgust.
Selliseid pisidetaile v�iks kuskil 20 t�kki n��d siia
kommenteerida. Aga v��rtus nende 20ne v�ljatoomisel on selels,
kui te vastate 20 korda eraldi igale neile 20nele, nii s�nnib
spontaanne dialoog ja selle kaudu muid n�htusi. See s�na
spontaanne/vahetu on valdkonnas �sna tuntud. Kui selle s�naga
t��d teha, siis esmalt esimesed p�evad lihtsalt m�rkate, et hetk
tagasi oli spontaansus, alles hiljem saab s�gavamalt t��tada.
�ks t�� viis on enne und taotleda, selleks peab olema taotluse
meetod k�llalt vilunud, ja selle meetodiga saab unes n�iteks
juba l�hemalt t��tada s�nadega/m�istetega, seal saab otsesemalt
tunnetada kui p�evavalgel ajal.
Head video vaatamist.
[quote author=OP link=topic=60.msg308#msg308 date=1716963363]
...
[/quote]
#Post#: 390--------------------------------------------------
Re: Vanden�uteooriad
By: OP Date: June 1, 2025, 3:17 am
---------------------------------------------------------
Video esimene lause on vaimsuse perspektiivist v��r, neljal
p�hjusel, nimeta need 4.
https://www.youtube.com/watch?v=6BxNQ_KYFd8
*****************************************************
You are viewing proxied material from gopher.createaforum.com. The copyright of proxied material belongs to its original authors. Any comments or complaints in relation to proxied material should be directed to the original authors of the content concerned. Please see the disclaimer for more details.